Otsi meenutusi möödunust !

Harku vallas on viljakaid muldi, mida on haritud juba 5000 aastat. Kinnituseks sellele on 45 lohukivi. Igaüks saab nende asukohta vaadata maa-ameti kodulehel kultuurimälestiste kaardil. Tihedamalt on kive Ilmandu, Sõrve, Adra ja eriti Kütke külas. Lohukivid on muistsete põldude piires. Lohkude tegemise komme on saanud siin alguse umbes 3000 aastat tagasi ja hääbus kolmanda sajandi paiku. Kuna kultuurikihti kivide juures ei ole, ei tea keegi täpselt. Mis täpselt lohkudega tehti, jääb saladuseks. On mitmeid teooriaid. Arvan, et osa seemneviljast pandi lohku, et kindlustada hea saak. Saagi heaks ohverdamiseks ei oleks vaja väga paljude lohkudega kive. Küllap oli lohu tegemine ise oluline. Kas siis konkreetse alekorra, külvaja või külvikorra puhul. Tundub, et alul toksiti lohk ja kindlasti viimistleti pöörleva esemega siledaks. Kuju poolest sobib hästi konksadra nürinenud ots- neid vahetati paari päeva tagant. Hea ülevaate olemasolevast teabest annab Eduard Leppik oma raamatu "Lääne-Virumaa kultusekivid" üldosas.
Esimesed registreerimata kultusekivid avastasin juhuslikult 2013 põdraajus ja 2018. aasta lõpuks on neid 229.

Harku vallas seni teadaolevad lohukivid (sinisega) ja juurde leitud(punasega). Naabervallast leitud beežiga. Leiupildi tihendamine aitab täpsustada asustusajalugu (suhe dateeritud kalmete, asulakohtade ja põldudega).

Haljala vallas kahel jalutuskäigul leitud kivid. Number märgib lohkude arvu.

28. aprillil 2014 Liikva külast leitud 32 lohuga kivi oli üks esimesi metoodilise otsinguga tulemusi.

Meetod põhineb kultuurimälestiste kaardi ja mullakaardi sünteesil. Kus läheduses juba on registreeritud muistiseid, tuleb puude raagusoleku ajal läbi käia viljaka mulla ala ja kivid üle vaadata.

Harku vallast olen juurde leidnud 47 kultusekivi ja vallal on ring peal.  Pooleli on Haljala ja Saue vald, mis on pakkunud ka palju leidmisrõõmu. Leidmise keskmine tempo on praegu  1 kultusekivi tunnis. Lisandub veerand  tundi tubast ettevalmistust kivi kohta. Kuhu pilgu olen pööranud, olen leidnud vähemalt pooled juurde. See annab alust arvata, et teadaolevatele on neid teist sama palju veel. Et kolme aastaga olen leidnud ca 13 % Eesti väikeselohulistele kultusekividele lisa, kuluks mul veel 10 aastat, et Eestile ring peale teha. Rohkem veel, sest sõidud läheks kodukandist aina kaugemale. Vaja on abilisi.

 Kui leiad lohukivi, teata palun ka edditomband@gmail.com.

Teata leitud registreerimata kividest, täites vormi:  https://docs.google.com/forms/d/1rWwMn9sE9MjuAoCjn_dBj-4kZy3CJYFjXJN1E2dS0MQ/edit?usp=sharing

Nii saan  ajakohase teabe. Muinsuskaitse ametil võtab registreerimine ja maa-ameti kaardile kandmine aastaid aega. 

Lohukivide otsimine on tore sport. Kodutööna tuleb vaadata mullakaarti, viia viljaka mulla piir kokku aerofotoga ja siis loodusesse ! Palju huvitavam , kui kergliiklusteel.  

Põnev on otsida ka muid jälgi möödunust-talukohti ja küünaasemeid. Need on maa-ameti ajalooliste kaartide kogus või ajalooliste digikaartide kogus. Allpool on pealikuti 1693.aasta Keila kihelkond ja kaasaegne Harku vald, saadaval valla kaardiserveris.

1693

Ristikivi peremees seisab kivil, mis 1693 a kaardil kolme mõisa piiril.

Vanad teekohad

Ka see on põnev ajaviide. Leitud on teekoht Ilmandu ja Sõrve vahel.