Harku valla muistised: 2017

Sport ja kultuuritegevus Ranna sovhoosis.

Aastal 2010 pidas Tabasalu Võrkpalliklubi valla meistrivõistluste järelpidu Kallaste peatuse söögikohas. Eestvedaja Jaanus Ruumet uuris minult, millal siinkandis võrkpalli mängima hakati. Teadsin, et aastast 2000 alustasime Türisalu Spordiklubiga korrapäraseid treeninguid Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis, kuid mida tehti varem ? Hakkasin asja uurima ja teema läks veidi laiemaks, haarates ka muid kultuuri osi. Mitmed tolleaegsed tegijad ei soovinud meenutusi jagada, kuid tänan Ain Taltsi, Villem Tammemäge, Matti Loiti, Priit Elhit, Vello Lindu ja Tarmo Vainot.

Ain Talts:

Alates 1.05.1975. olin Ranna sovhoosi peainsener. Sel ajal ei olnud mingit tõsist sporditegevust. Võtsin tööle võrkpallipoisse. Väga populaarve oli moto-ja rallisport. Toomas Napa oli kuulsamaid nimesid, kes alustas 1976-1977 , sõitis ka Helmut Langerpaur. Autoks oli Vormel-3 , Tallinna ART toodang. Vambola Helm oli pikka aega ENSV ja NSVL paremikus.Sovhoos ostis 50 cm rattaid üle 10 ja tegi söeraja. Kutsar, Rein ja Tanel, olid kardisõidu entusiastid. kartisõit. 1982 läksin Ranna Sovhoosist ära. Võrkpalli mängisime Harju Elu karikal 1976 alguses. Mängiti õues varasuvel, 1977 ja 78 võitsime karika).1978-79 hakkasime Õismäel 9. keskkoolis treeningutel käima. 200 liitri laki eest saime tasuta 2-3 korda nädalas saali kasutada. Mängijatest tulevad meelde Väino Kolde, Mati Muld, Toivo Teras, Juhan Kalamäe õpilasi, kes sõjaväest tulid, Mikk ja teised. Kümmekond saime mehi kokku. Moskvas kohtusime Tšehhi kaubandusesinduse võisykonnagaga 1978 ja 79. Tšehhid käisid siin ka. Tšehhoslovakkias käisime kahe sõiduautoga. 30.03.78 või 79. Mäng oli Prahas. Suvel organiseeris Matti Loit kergejõustiku piirkondlikud võistlused. Lenfintorgist saime kaarhallid 15X 30 m : kahte kasutasime spordiks, kokku saime 5 tükki. Pandi üles 1982. aastal. Kooli keka tunnid peeti ka seal.

Populaarne oli autodega öine orienteerumine aastatel 1977-78 ja kauemgi.Start anti kell 23, sügisel organiseerijaks Harju KEK. Rada oli umbes 1,5tundi. Bökler luges mul kaarti. Oli üle 10 osavõtja. Ranna sovhoosi initsiatiiv see ei olnud. Peaspetsialistide spartakiaad – ka seal oli autoorienteerumine (lisaks koroona, male, suusatamine).

Võrkpallis sõprusvõistlused Läti Kekava broilerivabrikuga. Osalesime ka Harjumaa MV mida organiseeris närvilisevõitu Mati Muld.

Kui lahkusin 1982, jäi võrkpall uimaseks. Toomas Mihhailov tahtis teha, aga ei tulnud kampa kokku. Ise osalesin 1998 USA-s veteranide MM-l.

Matti Loit Spordist Ranna sovhoosis.

Enne oli spordiinstruktor Helve Pomerants, ca 1977alates mina. Varem tegelesin Pärnus sportvõimlemisega, TPI-s tõstmisega(olin ENSV noortekoondises).TpedI-s läksin üle suusaerialale. Olin Hans Krossi laborant. 1979 sain sovhoosi ohutustehnikainseneriks,hiljem ka Keila PÜ direktoriks. Peale mind tuli 1979.a.Elhi.Võtsima osa paljudest Harju rajooni võistlustest.

Peamiselt tegeldi võrkpalli ja motospordiga. Võrkpallitrennis ja ujumas käisime Saha-Lool 1-2 korda nädalas ilma istmeteta minibussiga. Kell 9 hakkas.Hiljem saime Merekooli ujulasse Tallinnas, siis Õismäele 49. keskkooli. Tööd noortega polnud, mängiti välisväljakutel niisama. Kumnas oli igal õhtul võrgumäng vana puumõisa ees platsil.Tabasalus Ranna tee ja Kooli tn.nurgal mängiti vähem. Vabariiklikel võistlustel osalesime ka.

Jaanitulel olid osakondadevahelised võistlused võrkpallis (Ranna, Vääna, Keila), ka kõievedu, sangpomm,ansambel ja tants. Peeti Väänas Petsakul poe taga. Paar ankrut õlut jagati tasuta.

Võtsime osa Harju rajooni spartakiaadist kergejõustikus, võrkpallis, korvpallis ja suusatamises. Ranna sovhoosill oli suuski ka. Rajad ajasin sisse jalgsi, raiusin ja saagisin puid. Rada algas pargist ja kulges Rannamõisa ringraja kandis metsas.

Merepiiga juures peeti alati sovhoosi vastlapäeva, kus võisteldi osakondade vahel.Suusatati, sõideti reega (pärast kelkudega), sai teed ja pirukaid.

Mototsport oli väga popp. Kõik poisid sõitsid söerada, mis loodi Vambola Helmi juhtimisel.Jaak Soolep äratab seda rada praegu uuesti ellu. Rene Aas on neist tuntuim nimi.

Suurupis oli Ranna sovhoosil üks barakk. Seal ja peeti töö-ja puhkelaagreid. Magati ka telkides. Oli mitu vahetust. Aitas korraldada oma naine ja oli veel abilisi.

VTK (Valmis Tööks ja Kodumaa Kaitseks) oli tähtis. Pidasime võistlusi osakondade vahel.

Harju rajooni kutsemeisterlikkuse võistlustel osalesime.

Males pidasime Ranna turniiri.

Populaarne oli autoorienteerumine. Öösiti, Harju rajooni omad, eraldi sõidu-ja veoautodele.

Lauatennise (Väino Kolde) ja koroona võistlused olid ka igal aastal.

Kooli valmides polnud võimlat,võimlemistunde peeti kaarhallis, võrk- ja korvpalli sai ka siis seal mängida.

Ranna sovh fotoring oli pop, vist Kase 4 keldris. Peeter Böckler tegi ka filmi.

Villem Tammemägi

Male ja Ranna sovhoos

Pärit olen Vigalast, malehuvi tekkis juba noorelt. Lahendasin ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud maleülesandeid. Jäin I järgu tasemele, rohkem tegutsesin korraldajana ja kirimaletajana. Harju rajooni põllumajandusspetsialistide spartakiaadil osalesin aastatel 1967-92, umbes10x võitsin. Viimane oli 1992.a.Vasalemmas.

Meie kuulsaim maletaja oli Maaja Ranniku, kes töötas meil 76-90 haljastusbrigaadis ja tapatsehhis. Tavaliselt olid sellise tasemega sportlased lihtsalt asutuste palgal ja nende tööks oli sporti teha, kuulsust ja sotsialistliku võistluse punkte tuua. Maaja Ranniku oli siin erand.

Aastatel 1971-91 korraldas Ranna sovhoos Rannamõisa (hiljem Ranna)turniiri males. Esimese organiseeris Vello Vulpak, kes oli tolleaegne klubijuhataja. Tema pidi lahkuma ja edasi korraldasin juba mina koos abilistega. Initsiaatoriks oli direktor Vello Lind, et teha reklaami ja nime oma sovhoosile. Esimesed kümme aastat mängisid mehed-naised eraldi Šveitsi süsteemis, pärast koos. Peaaegu kõik tolleaegsed tugevamad olid kohal:M.Rammiku, T.Fomina, L.Pärnpuu, M.Tsõganova, R.Rõtova jt. 1989-91 pidasime kaks rahvusvahelist turniiri aastas ringsüsteemis. 10 kutsetega tugevamat ühel ja ca 50 oli lahtisel turniiril osavõtjaid.

Ranna turniiridelt on läbi käinud kogu Eesti NSV paremik: H. Kärner, H.Vooremaa (esimese turniiri võitja), O.Sepp, L.Oll, K.Kiik (täitis Ranna turniiril rahvusvahelise meistri normi), J.Vetemaa, J. Veingold, H.Pohla. Võitjaid oli kõigist balti riikidest: Joosep Petkevitš Lätist, A.Kveynis Leedust ja L.Oll Eestist. Osales ka maletajaid Soomest, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt. Külalised olid majutatud pioneerilaagrisse või ühiselamusse, kus nüüd on vallamaja. Korraldasime ka P.Kerese mälestusfestivali raames kiirturniiri, osales kogu ENSV paremik. Auhinnad olid esemelised, näiteks raadio või kohver. Kuigi raha sovhoosil oli, ei olnud lihtne häid auhindu hankida.

Paaril korral tegime 7-voorulised uusaastaturniirid ja korraldasime Harju rajooni esivõistlused.

Maleringi sai 3-4 aastat juhendada, 1973-75, huvilite arv kuivas aga kokku. Muud male-alast tööd noortega ei tehtud.

Käisime Ranna sovhoosiga televisioonis mälumängus aastatel 1974-78. Peale Pärnu KEK oleme võitnud kõiki. Parimaks jäi 4.-6.koht.Osalesime ka ENSV MV-l mälumängus. Parim oli 3. koht 1978. a.

Sovhoosisisesest mälumängus võttis osa 10-14. võistkonda.Tegin enamasti küsimused. Arne Sibrik, Mäido Tõnnus, Mart Maripuu, Kalev Joakit on meelde jäänud. Esimene oli 72. või 73. aastal.

Marju Kink
Vello Linnule oli äärmiselt tähtis,et inimesed osaleksi isetegevuses ja huviringides.Tema eestvedamisel anti välja ka Ranna sovhoosi lauluvõistluse preemiat,mis oli vägagi tähtis heliloojatele,lauluautoritele.Kultuurielus osales aktiivselt ka Mäido Tõnnus,kes mitmeid aastaid viis läbi muusikalektooriumi,samuti juhtis lauluvõistluse züriid ja korraldas mälumängu. Krista Soolep oli kõigi ettevõtmiste taga oli juhitud a/ü ja selle rahadega.
Et sellest asjast ka asja saab,oleks ilmselt vaja paluda kokku need inimesed ja jagada valkonnad ära,et kajastatud saaks erinevad valdkonnad.Selleks "aktiiviks" võiks olla need kolm eelnevat nime ja veel Tarmo Vaino,Ülle Urb. Ehk õnnestub tulla ka Heikki Põhil ja Heiki Vaharil (või mõnel bändi poistest:Avo Annama või Tiit Viidas).
Soovin edu!

Otto Rikko mälestustest.

Lembitu kolhoosi naiskomisjon andis 29.12. 1952 Tallinna linna TSN Täitevkomitee Vääna-Jõesuu sillal asuva maja Harju rajooni TSN TK Kultuuriosakonnale, kes selle andis hiljem Harku küla TSN TK bilanssi. Muraste Rahvamaja ja hilisema nimega kultuurimaja juhatajaks sai Vilhelmine Rikko. Teda autasustati ENSV ülemnõukogu presiidiumi ja NSVL Kultuuriministeeriumi aukirjadega. Ta oli ka kolhoosi karjafarmi juhataja ja tunnustab tolleaegseid kolhoosiesimehi Allan Põldojat ja Harry Böttcherit, kellest oli abi ja kes ka isetegevuses kaasa lõid.

Tarmo Vaino:

1980-90 olin kultuurimaja kunstiline juht, pärast laste koordinaator. Lõin pereklubi ja Hõbehalli, mille esimene juht oli Susanna Truve. Korraldasime palju ekskursioone ja turismironge (Kesk-Aasia, Sahhalin, Kunaširi saar, Baikal, kollase linnaliinibussiga Moskvas). Kokku tellisin teatripileteid 42 000, organiseerisin raamatumüügi. Külakapellis olin jauram, orkestris suur trumm. Kapell käis Kuubal ja Ahvenamaal Sjökari saarel.Tegin Aino Sokule ettepaneku Tabasalu muusikakooli rajamiseks. Ranna algkool suleti 1971, enne oli kuni 7 klassi. Tegime aiandusklubi, käisid lektorid.

Edaspidi panen ehk mälestused kirja.

Veel nimetati Ranna sovhoosi kultuurielus olulisi inimesi:Marju Kink, Hilja Hõbemägi, Ülle Urb, Talvi Salmus , Silva Malva , Krista Soolep , Mart Maripuu , Eiki Vahar , Heiki Põhi , Priit Pajusaar , Aarne Aatmaa , Peeter Bökler, Jüri Vaan, Peeter Rotemann, Vello Vulpak, Susanna Truve, Nikolai Paide, Aarne Sibrik, Krista Soolep, Ülle Urb, Heikki Põhil, Avo Annama , Tiit Vildas, Heiki Vahari.
Tore, kui veel keegi oma mälestused sel teemal kirja paneks. Võiksin need kokku koguda ja kunagi ehk paberile ka teistele lugemiseks anda.

Eddi Tomband

Otsi meenutusi möödunust !

Harku vallas on viljakaid muldi, mida on haritud juba 5000 aastat. Kinnituseks sellele on 45 lohukivi. Igaüks saab nende asukohta vaadata maa-ameti kodulehel kultuurimälestiste kaardil. Tihedamalt on kive Ilmandu, Sõrve, Adra ja eriti Kütke külas. Lohukivid on muistsete põldude piires. Lohkude tegemise komme on saanud siin alguse umbes 3000 aastat tagasi ja hääbus kolmanda sajandi paiku. Kuna kultuurikihti kivide juures ei ole, ei tea keegi täpselt. Mis täpselt lohkudega tehti, jääb saladuseks. On mitmeid teooriaid. Arvan, et osa seemneviljast pandi lohku, et kindlustada hea saak. Saagi heaks ohverdamiseks ei oleks vaja väga paljude lohkudega kive. Küllap oli lohu tegemine ise oluline. Kas siis konkreetse alekorra, külvaja või külvikorra puhul. Tundub, et alul toksiti lohk ja kindlasti viimistleti pöörleva esemega siledaks. Kuju poolest sobib hästi konksadra nürinenud ots- neid vahetati paari päeva tagant. Hea ülevaate olemasolevast teabest annab Eduard Leppik oma raamatu "Lääne-Virumaa kultusekivid" üldosas.
Esimesed registreerimata kultusekivid avastasin juhuslikult 2013 põdraajus ja 2018. aasta lõpuks on neid 229.

Harku vallas seni teadaolevad lohukivid (sinisega) ja juurde leitud(punasega). Naabervallast leitud beežiga. Leiupildi tihendamine aitab täpsustada asustusajalugu (suhe dateeritud kalmete, asulakohtade ja põldudega).

Haljala vallas kahel jalutuskäigul leitud kivid. Number märgib lohkude arvu.

28. aprillil 2014 Liikva külast leitud 32 lohuga kivi oli üks esimesi metoodilise otsinguga tulemusi.

Meetod põhineb kultuurimälestiste kaardi ja mullakaardi sünteesil. Kus läheduses juba on registreeritud muistiseid, tuleb puude raagusoleku ajal läbi käia viljaka mulla ala ja kivid üle vaadata.

Harku vallast olen juurde leidnud 47 kultusekivi ja vallal on ring peal. Pooleli on Haljala ja Saue vald, mis on pakkunud ka palju leidmisrõõmu. Leidmise keskmine tempo on praegu 1 kultusekivi tunnis. Lisandub veerand tundi tubast ettevalmistust kivi kohta. Kuhu pilgu olen pööranud, olen leidnud vähemalt pooled juurde. See annab alust arvata, et teadaolevatele on neid teist sama palju veel. Et kolme aastaga olen leidnud ca 13 % Eesti väikeselohulistele kultusekividele lisa, kuluks mul veel 10 aastat, et Eestile ring peale teha. Rohkem veel, sest sõidud läheks kodukandist aina kaugemale. Vaja on abilisi.

Kui leiad lohukivi, teata palun ka edditomband@gmail.com.

Teata leitud registreerimata kividest, täites vormi: https://docs.google.com/forms/d/1rWwMn9sE9MjuAoCjn_dBj-4kZy3CJYFjXJN1E2dS0MQ/edit?usp=sharing

Nii saan ajakohase teabe. Muinsuskaitse ametil võtab registreerimine ja maa-ameti kaardile kandmine aastaid aega.

Lohukivide otsimine on tore sport. Kodutööna tuleb vaadata mullakaarti, viia viljaka mulla piir kokku aerofotoga ja siis loodusesse ! Palju huvitavam , kui kergliiklusteel.

Põnev on otsida ka muid jälgi möödunust-talukohti ja küünaasemeid. Need on maa-ameti ajalooliste kaartide kogus või ajalooliste digikaartide kogus. Allpool on pealikuti 1693.aasta Keila kihelkond ja kaasaegne Harku vald, saadaval valla kaardiserveris.