2025 huvitavamad leiud

Leide vaid 20

                          Päris  "nina all2 Haiba keskuses

Mõnustes 4 ja 5 lohuga

Pirgus 6 lohku

Rastlas 4 kivi

Väike-Maarjas päris aleviku sees

 

2026 kevad tõi suure lisa läbitöötatud aladesse, kuid uusi leide ei olnud väga palju.

Mullu lõpetasin numbriga 585, sel kevadel viimane on 640. leid. Seega 55 tk. Põnevamateks Kuremäe kloostri lähedalt 7 lohuga, 10 km raadiuses seni lohukive leitud ei olnud. Lohurikkaim oli 25 lohuga Uuri külas Suurekivi talu kõrval. Tihedamalt uusleide Kostivere-Parasmäe-Loo kandis:

Arvasin, et Kostivere kaitseala on teadlaste poolt läbi töötatud, kuid leide lauda paarkümmend sealtkandist.

Loo kula üks leidudest

25 lohku.

Palju kive tuli Mustametsast, kuid huvitaval kombel ei ühtegi Kolgast. Salla kandist tuli mitu leidu teadaolevate kivide vahelt- varem ehk ei ole vähemnähtavatele lohkudele tähelepanu pööratud. 

Liikva N

Liikva S

Salla

Liikva külas panin varasemad leiud täpsemalt kaardile, kirja muinsuskaitse ameti soovil ka koordinaadid ja tegin pildid- oma esimeste 170 leiu puhul veel praegust süsteemi (lohu pilt, kivi pilt, kaart) ei olnud. 

Läbi töötamata alad jäävad juba pooleteise tunni autosõidu kaugusele ja kohad vähetõenäolisemad, seepärast on jõudlus ( algusaegadel keskmiselt ca 1 leid 1,5 tunniga) langenud.

On olnud aega mõtiskleda nende nähtud mõnetuhande lohu juures, miks ja kuidas neid tehti.

Kindel, et lohukivid on viljakal mullal endiste põvdude või alepõldude peal. Kõrval väheviljakal mullal võib olla ükskõik, kui uhke kivi, aga seal lohke pole.

Kindel on, et lohud puuriti, nende ideaalse kontsentrilisuse  (ja sileda põhja) järgi me neid ju ära tunnemegi.

Kindel on, et puur  oli konksadra otsa kujuga identne, tõenäoliselt adraots ise. Olen teinud paar soost leitud adra koopiat ja nendega kündnud, ka adraotsaga lohku kivisse puurinud.

Lohke on puuritud eelistatult kivi kõrgemale kohale, vahel ka sinna, kuhu mugavam puurida. Kui kivi on pealt lohke täis, on neid edasi tehtud allapoole ka vertikaalsetele pindadele. Sellest järeldub, et tähtis oli lohu tegemise protsess, mitte auk, kuhu sisse midagi (näiteks seemnevilja andamina) panna. Aukude asetuses mingit korrapära ei ole, numeroloogia ja muu müstika harrastajatele on siin tegevusväli muidugi lai (kujundite otsimine, suunad päikesele ja tähtedele jms.). Alustati kõrgemast, vahel ka mugavamast  kohast ja siis liiguti allapoole vabadele pindadele. Üks inimene tegi ehk enda omad (aastal ühe ?)lähestikku või süvendas eelnevat. 

Lahtine on, miks auke puuriti. Mõned variandid :1. Kindlasti ohverdati rauda- puur (adraots) kulus ja oma aega ning energiat. 2. Lohu sisse toimetati mingit viljakusmaagilist toimingut 3. Puurimisega (heli, vibtarsioon) loodeti äratada maa viljakusele 4. Hirmutati kündi segavaid ja atra lõhkuvaid kive maasse sügavamale.

 

2024 aasta kevad tõi 13 uut leidu

 Leide vähe, kuid kontrollitud sai suur ala Ida-Virumaal kuni Narvani. Eelmine aasta lõppes Voka juures. Sõidud olid pikad, kuid oli ka meeldejäävaid leide. Huvitavaim Sinimäe külas. Kivi oli küllap sõjas just lohkude kohalt kannatada saanud.

Sinimäe kivi lohud

..ja kaart. Sinimäe oma ongi viimane leid seni, järjekorras 559., kaldkriipsu taga on lohkude arv.

Leide oli ka Tallinna ümbrusest ja Järvamaalt. Edastasin teabe Muinsuskaitse ametile. Kahjuks nad juba aastaid midagi ette ei võta.

Kevadel kuulutasin välja Teeme Ära talgud Kose kandis kultusekivide otsimiseks. Registreerunuid ei olnud.

2023 kevade kokkuvõte

 Järg jõuab järjest ida ja lõuna poole. Läbi töötatud said Kiviõli ja Jõhvi vahe ning Tamsalu-Väike-Maarja kant . Uusi leide 32. Rikkalikum saak oli Saka külas, sealt ka 118 lohuga kivi.

2022 kevade kokkuvõte

 2022 hooaeg sai just läbi. Puud läksid lehte ja nii jääks osa kive leidmata. Kogunes palju vähem, kui eelnevatel kevadetel, kus Covid lisas vaba aega-45.  Enim, 42 lohku Lüganusel, mitmetel 20 lohu kandis. Peamiselt sai läbi töötatud Lääne-Virumaal Rakvere-Simuna-Tamsalu -Ambla-Lehtse-Tapa-Rakvere kant, päevake ka Lüganusel(4 leidu). Linnape pakkus mitu paljude lohkudega kive. Nagu ikka, vaatasin üle ka olemasolevaid kaitsealuseid kive. Enamus neist on tähistamata ja vaid aja küsimus, millal maarentnikud nad hunnikusse veavad  tervena või tükikaupa. Mitmeid kaitsealuseid kive juba ei olnud. Muinsuskaitse amet ei saa oma põhitööga-kultuurimälestiste kaitsega-hakkama.

 

Vahekokkuvõte august 2021

Sven näitas oma leitud kolme kivi Nurkses. Neist 2 oli aasta eest hävinud-maaomanik puhastas põldu. Õnneks on teadusele säilinud fotod ja teada asukohad.

Tegin Viljandi muuseumi kogus olevate konksadra otste koopia ja proovisin lohku teha. Kiiruseks on 5mm tunnis. Adraots on täpselt sarnane lohujäljenditega, mis võetud kivilt Erras. Novgorodi muuseumi adraots on sarnane.

https://youtu.be/2DVaD2q_BZ4

Vahekokkuvõte juuni 2021

Sel kevadel tuli 100 uut kultusekivi leidu. Rammusam kant oli Pada ümbrus, Koogu ja Kestla. Üks kivi oli üle 60 lohuga,aga see oli hävinud muistise taasleid 100 m eemalt kivihunnikust. Järgnesid 50 lohku ja mõned 20 lohuga. Keskmiselt kulus uue muistise leidmiseks 1, 5  välitöö tundi ja 20 km sõitu. 

Oli toredaid kohtumisi inimestega ja huvitavate kohtadega. Paarkümmend leidu tuli ka  Harjumaa lõunaosas.Allpool hetke läbitöötatud alade seis ja huvitavamad leiukohad.

Koogu mõisa rammus koht.

 

Mullakaart annab vihjeid. Alati kammin läbi ka metsa viljaka mulla ala, mis võis olla muistne põld või alemaa.Selle kivi võis kunagi leida ka Arne Kivistik, kuid Muinsuskaitse amet ei saa hakkama leidude arvele võtmisega. 

407.

Kestlas ei olnud enne teada ühtegi kultusekivi.Esimene on leiu number, püstkriipsu taga lohkude arv.

Pada-Aruküla uued, vanad, ebatäpsused ja hävinud

50 lohuga leid Tuukri külas

Vahel vaatan üle ka teadaolevad kivid. Kahjuks on paljud neist hävinud, sest enamikul puuduvad tähised ja maa kasutajad ei ole kivi kaitsest teadlikud. Muinsuskaitseameti lohakuse tõttu hävib nii minu hinnangul ca 20 muistist aastas.

Vahekokkuvõte juuli 2020: 80 uut kultusekivi leidu

Vahekokkuvõte juuli 2020: 80 uut kultusekivi leidu.

Eriolukorra tõttu oli rohkem aega ja leiud on Tallinn-Narva maanteest põhjas Ruust Viru-Nigulani.
Seni süstemaatiliselt läbitöötatud ala kaarte:

Kokku seni kive 367. Tänavu suurima lohkude arvuga 45.

Proovisin, kuidas lohutegu võis kunagi olla...puurimine oli siiski 5mm tunnis    https://youtu.be/UBR12rgRlcA

On arvatud, et lohud tehti mingi üldlevinud tööriistaga. Tegin kaks Taani soost leitud pronksiaegse adra koopiat. Koolilastel läks nendega odra maha tegemine hästi.

 Lohud on kontsentrilised ja mõned päris sügavad-toksimisega selliseid ei tee. Miski pidi pöörlema. Kulunud adraotsaga näis sobivat. Neid vahetati kulumise tõttu paari tööpäeva tagant.

 https://youtu.be/cAD41PyduLg

Kahjuks leidsin ka  hävitatud kivikalme. Põhjuseks muinsuskaitseameti lohakas töö, ca 90% muististest on tähistamata. Palju kultusekive on sel põhjusel kadunud.

On arvatud, et lohud tehti mingi üldlevinud tööriistaga. Katsetasin, kas selleks sobis adra vahetatav ots. Soomes arvatakse lohukivide õitseajals 7.-9. sajand. Arvan, et nii seevõis olla ka meil. Siis oli rahvast palju ja ka kultusekivid katavad kogu viljaka mulla ala.