2025 huvitavamad leiud

Leide vaid 20

                          Päris  "nina all2 Haiba keskuses

Mõnustes 4 ja 5 lohuga

Pirgus 6 lohku

Rastlas 4 kivi

Väike-Maarjas päris aleviku sees

 

2026 kevad tõi suure lisa läbitöötatud aladesse, kuid uusi leide ei olnud väga palju.

Mullu lõpetasin numbriga 585, sel kevadel viimane on 640. leid. Seega 55 tk. Põnevamateks Kuremäe kloostri lähedalt 7 lohuga, 10 km raadiuses seni lohukive leitud ei olnud. Lohurikkaim oli 25 lohuga Uuri külas Suurekivi talu kõrval. Tihedamalt uusleide Kostivere-Parasmäe-Loo kandis:

Arvasin, et Kostivere kaitseala on teadlaste poolt läbi töötatud, kuid leide lauda paarkümmend sealtkandist.

Loo kula üks leidudest

25 lohku.

Palju kive tuli Mustametsast, kuid huvitaval kombel ei ühtegi Kolgast. Salla kandist tuli mitu leidu teadaolevate kivide vahelt- varem ehk ei ole vähemnähtavatele lohkudele tähelepanu pööratud. 

Liikva N

Liikva S

Salla

Liikva külas panin varasemad leiud täpsemalt kaardile, kirja muinsuskaitse ameti soovil ka koordinaadid ja tegin pildid- oma esimeste 170 leiu puhul veel praegust süsteemi (lohu pilt, kivi pilt, kaart) ei olnud. 

Läbi töötamata alad jäävad juba pooleteise tunni autosõidu kaugusele ja kohad vähetõenäolisemad, seepärast on jõudlus ( algusaegadel keskmiselt ca 1 leid 1,5 tunniga) langenud.

On olnud aega mõtiskleda nende nähtud mõnetuhande lohu juures, miks ja kuidas neid tehti.

Kindel, et lohukivid on viljakal mullal endiste põvdude või alepõldude peal. Kõrval väheviljakal mullal võib olla ükskõik, kui uhke kivi, aga seal lohke pole.

Kindel on, et lohud puuriti, nende ideaalse kontsentrilisuse  (ja sileda põhja) järgi me neid ju ära tunnemegi.

Kindel on, et puur  oli konksadra otsa kujuga identne, tõenäoliselt adraots ise. Olen teinud paar soost leitud adra koopiat ja nendega kündnud, ka adraotsaga lohku kivisse puurinud.

Lohke on puuritud eelistatult kivi kõrgemale kohale, vahel ka sinna, kuhu mugavam puurida. Kui kivi on pealt lohke täis, on neid edasi tehtud allapoole ka vertikaalsetele pindadele. Sellest järeldub, et tähtis oli lohu tegemise protsess, mitte auk, kuhu sisse midagi (näiteks seemnevilja andamina) panna. Aukude asetuses mingit korrapära ei ole, numeroloogia ja muu müstika harrastajatele on siin tegevusväli muidugi lai (kujundite otsimine, suunad päikesele ja tähtedele jms.). Alustati kõrgemast, vahel ka mugavamast  kohast ja siis liiguti allapoole vabadele pindadele. Üks inimene tegi ehk enda omad (aastal ühe ?)lähestikku või süvendas eelnevat. 

Lahtine on, miks auke puuriti. Mõned variandid :1. Kindlasti ohverdati rauda- puur (adraots) kulus ja oma aega ning energiat. 2. Lohu sisse toimetati mingit viljakusmaagilist toimingut 3. Puurimisega (heli, vibtarsioon) loodeti äratada maa viljakusele 4. Hirmutati kündi segavaid ja atra lõhkuvaid kive maasse sügavamale.